Viies Rahva nali

J. Kurgan Kurnalt

Hiidlane kutsunud kõrtsis teist meest enesega võitlema, nõnda et tema hakkab püsti ja teine põlveli.

Teised hakkasivad naerma ja pilkama, et ta ei julge teisega võidelda, kui teine püsti. Arvasivad, et tall vähä rammu on.

Hiidlane vasta: “Eks ole eigus ka, et mina olen vaevane mees, aga vat minu esa oli kat tugeva rammuga mees! Tõstis viis tühja tündrist kotti korraga õlale!”

A. Kivi Hõbedalt.

Hiidlane varastanud sadamast laeva pealt koti peenikest suhkurt.

Saab kotiga koju, näeb: randrüütlid tulevad järele.

Õnneks jõgi ligidal. Hiidlane summdi! suhkru kott jõkke.

Ei Hiidlane teagi suhkrust.

Teisel päeval läinud hiidlane vett tooma. Ise sõnunud: “küll ta mait nüüd võib magus olla! Mõtle ometi, suur kott suhkurt sees.”

J. Kurgan Kurnalt.

Hiidlase sulane niitnud suvel kange palava päevaga, kamsol seljas. Higi tilkunud sorinal mööda otsa maha.

Tüdruk annud nõuu kamsoli seljast ära võtta. Arvanud: sulane teeb särgi kange higiga mustaks, siis raske pesta.

Hiidlane vasta: “Parem ikka oma riide soe kui peremehe töö soe!”

A. Kivi Hõbedalt.

Hiidlase vend läinud soldatiks. Hiidlane nutnud ühte lugu.

Teised pärima: “Kas vennast kahju, et nutad?”

Hiidlane vasta: “Ei ma sellepärast nuta. Ma nutan, et kellele mu vend oma suure varanduse jätab!”

Teised küsima: “Palju tall siis varandust õige on?”

Hiidlane vasta: “Oi, ikka palju! vest, kahed püksid, üks vana kuub ja 10 kopikat raha!”

A. Kivi Hõbedalt.

Hiidlane läinud kevadel kündma.

Koju tulles kiitnud: “Küll ma aga tegin täna tööd! Kündsin vaka kaeru maha. Muud ei jäenud kündmata kui otsa vaod. Aga küll ma vehkisin, et vesi tilkus sorinal nina otsast maha!”

A. Kivi Hõbedalt.

Hiidlase poeg vandunud hirmsasti kurja. Teine Hiidlane isale ütlema: “Eks sa õpeta poega paremini rääkima! Vannub nii hirmsasti kurja!”

Hiidlane vasta: “Ega see veel kurja vandumine ole, kui paar korda kurja nimetan!”

J. Karjaveski Järvakandist.

Hiidlased olnud ühes mõisas kraavi lõikamas. Üks Hiiu poiss läinud pühapäeval jõest kalu püüdma.

Herra juhtunud seda nägema. Hakanud poisiga käratsema: “Kudas sa tohid mu jõest kalu püüda!”

Poiss paluma: “Ega mina teadnud, et see Herra jõgi on. Ma mõtlesin, et jõed ja järved on igaühe päralt!”

Herra põrutab vasta: “Kas sa ei tea, et kui ma maad ja metsad ostsin, ju mina siis ka jõed ja järved ostsin.”

Teine päev poiss jälle kraavi lõikamas. Uss juhtunud poissi nõelama.

Poiss läinud herra juurde.

Herra küsib: “Mis sa tahad?”

Hiidlane vasta: “Herra uss nõelas mind! Palun, et herra mu jala välja maksaks!”

Herra käratsema: “Kudas see minu uss oli!”

Hiidlane vasta: “Kui herra maad ja metsad, jõed ja järved ostis, ju ta siis ka ussid ostis!”

A. Kivi Hõbedalt.

Hiidlase mustal hobusel olnud valge vars.

Herra küsinud Hiidlaselt: “Kuule, kas see on sinu vars?”

Hiidlane kohe vasta: “Ei, auulik herra! Ei see ole minu vars, see on selle musta hobuse vars!”

J. Kurgan Kurnalt.

Hiidlane tahtnud 60 aastast vana tüdrukut enesele naeseks võtta.

Teised keelnud. Ütelnud, et liig vana.

Hiidlane vasta: “Tolad ikka te olete. Kes võib seda papsi isandat või tema kirju uskuda. Nii vana üteldakse olevat, aga alles ilma habemeta. Mina olen alles 25 aastane ja mull on suurem habe kui temal. Ma arvan ,et ta kapsa lõikuse aegu saab alles 18 aastat vanaks!”