See oli sügisese pööripäeva aegu, kui grupp noori - enamus neist kirjanikud, kunstnikud ja õpilased - sõidab pealinnast välja V. mõisa. Raudteejaamast mõisa viimiseks on neil hobused, kuid tee on porine ja vihmane ning taevas tinane. Kõiki valdab seletamatu raskus, justkui leinaksid nad kedagi, kelle matustele nad parasjagu lähevad. Seltskond sõidab austusest tuntud kirjaniku Vanakamara vastu, kes lõpetas oma elupäevi vaestemajas. Valitsus on lubanud Vanakamara põrmu viimase pühendumise paigaks vana V. mõisa, mille majandab endine herrasmaja. Grupi sõit mõisa toimub kohustusest ja austusest, kuid see toob kaasa ootamatuid sündmusi ja avastusi.
25 страниц
